Õiguslik regulatsioon pärast ajutise kaitse lõppemist Ukraina (mitte-EL) kolmandate riikide kodanikele

3. juuni 2025. aasta kirja ja kohtupraktika analüüs

Samenvõte

Euroopa Liidu Kohtu (HvJ-EU) otsuse ning sellele järgnenud Riiginõukogu haldusasjade kohtukolleegiumi otsuse alusel, mis on tehtud 23. aprillil 2025, saatis Madalmaade justiits- ja julgeolekuministeeriumi riigisekretär 3. juunil 2025 Teisele Kojale selgitava kirja tulevase poliitika kohta seoses kolmandate riikide kodanikega, kes viibisid varem seaduslikult Ukrainas. Käesolevas artiklis käsitletakse ajutise kaitse (RTB) lõpetamise (4. märts 2024) õiguslikke ja halduslikke tagajärgi ning järkjärgulise tagasipöördumispoliitika rakendamist alates 4. septembrist 2025.

Sissejuhatus

Ajutine kaitse, mida Holland on alates 2022. aastast pakkunud Ukraina põgenikele, laiendati ka kolmandate riikide kodanikest isikute rühmale, kes viibisid enne sõja algust Ukrainas ajutise elamisloa alusel. Direktiivi 2001/55/EÜ sätete selline tõlgendamine on viinud õigusvaidlusteni, eelkõige küsimuses, kas see isikute rühm peaks kuuluma direktiivi kaitse alla.

Nn kolmandate riikide kodanike – välisriikide kodanike, kes elasid Ukrainas, kuid kellel ei ole Ukraina kodakondsust – õiguslik staatus oli kohtumenetluse esemeks, mille tulemusena tehti lõplikud tõlgendused nii EL-i kui ka riiklikul tasandil.

Õiguslik alus

1. veebruaril 2024 tehtud kohtuotsuses kohtuasjas C-392/22 (X vs. Nederland) kinnitas ELi Kohus, et ajutise kaitse lõpetamine on võimalik, eeldusel et järgitakse menetluslikke tagatisi. Eelkõige on märgitud, et tagasisaatmisotsust võib teha alles pärast ajutise kaitse formaalset lõpetamist.

23. aprillil 2025 kinnitas Hollandi kõrgeim halduskohus (Raad van State) Euroopa Liidu Kohtu seisukohta: kaitse lõpetamine alates 4. märtsist 2024 oli lubatav, kuid IND-i (Immigratie- en Naturalisatiedienst – Hollandi immigratsiooniamet) enne seda kuupäeva tehtud tagasisaatmisotsused on ennatlikud ning need tuleb tühistada ja uuesti väljastada, järgides kõiki õiguslikke menetlusi.

Poliitilised tagajärjed alates 3. juunist 2025

3. juuni 2025. aasta kirjas (viide 6413309) teatas riigisekretär, et meede, millega peatatakse alates 4. septembrist 2025 tagasisaatmisotsuste täitmine „peatada“, lõpetatakse. See otsus on põhjendatud õiguskindluse vajadusega ning sellega, et IND, omavalitsused ja teised asutused saavad halduslikuks ettevalmistuseks aega.

Sõltuvalt konkreetse isiku õiguslikust seisundist on kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud jaotatud kolme põhikategooriasse:

Isikud, kellel puuduvad pooleliolevad õiguskaitsevahendid

Nende puhul on varem väljastatud tagasisaatmisotsused jõustunud. Uusi otsuseid ei tehta. Selliseid isikuid teavitatakse kirjalikult „peatamise“ lõpetamisest ja nad on kohustatud riigist lahkuma nelja nädala jooksul pärast 4. septembrit 2025. Sellest hetkest alates kaotab kehtivuse tööõigus, kuid õigus majutusele säilib vabatahtliku lahkumise tähtaja lõpuni.

Isikud, kelle kaebused on esitatud

Selle rühma jaoks teeb IND uued tagasisaatmisotsused, mis vastavad ELJ otsusest tulenevatele nõuetele. Kuni sellised otsused ei ole jõustunud, säilivad elamisõigus ja teatud juhtudel ka tööõigus. See tähendab, et pärast 4. septembrit 2025 võivad mõned neist isikutest jääda vastuvõtukeskustesse, kui menetlus on veel pooleli.

Isikud, kes on esitanud varjupaigataotluse või taotluse elamisõiguse saamiseks

Nendel isikutel on õigus viibida Hollandi territooriumil kuni otsuse tegemiseni nende taotluse kohta. Varjupaigataotlejad saavad kasutada COA (Centraal Orgaan opvang asielzoekers) korraldatud vastuvõttu. Need, kes on esitanud taotluse muudel alustel (näiteks perekonna taasühinemine, õpingud), peavad pärast RooO (Regeling opvang ontheemden Oekraïne – Ukraina põgenike vastuvõtu kord) alusel antud õiguste lõppemist ise tagama oma eluaseme ja elatusvahendid.

Õiguslik ja sotsiaalne hinnang

Valitsuse kavandatud regulatsioon püüab ühendada õiguskindluse halduslikult teostatavusega ning see on kooskõlas nii Euroopa Liidu Kohtu (ELi Kohus) poolt esitatud vorminõuetega kui ka riikliku kohtupraktikaga. Samal ajal tekib vajadus õiguskaitse järele kõige haavatavamate migrantide kategooriate puhul, eelkõige isikute puhul, kellel puudub piisav integratsioonitase või elatusvahendid.

Eeldatakse, et migratsiooniõigusele spetsialiseerunud advokaadid mängivad selle kliendigrupi nõustamisel võtmerolli, sealhulgas taotluste õigeaegsel esitamisel, uute menetluste algatamisel ning tähtaegadest ja menetlusõigustest kinnipidamise jälgimisel.

Kokkuvõte

„Peatamise“ lõppemise ja tagasisaatmisprotseduuride jätkumisega alates 4. septembrist 2025 lõpeb kolmandate riikide kodanike jaoks õigusliku ebakindluse eriperiood. Kuigi õigusraamistik on nüüdseks kõrgeimate kohtute otsustega paika pandud, sõltub praktiline rakendamine haldusotsuste kvaliteedist ja kvalifitseeritud õigusabi kättesaadavusest.

Allikad: