Euroopa normid, kohtupraktika ja õiguslikud võimalused Madalmaades
Samenvõte
Alates 2022. aasta märtsist on Euroopa ajutise kaitse direktiiv (TPD) aktiveeritud inimestele, kes põgenevad Ukrainas puhkenud sõja eest. Selle tulemusena tekkis ulatuslik vastuvõtukorraldus kogu Euroopa Liidus, ka Madalmaades. TPD artikkel 13 kohustab liikmesriike pakkuma ajutise kaitse saajatele sobivaid eluruume või andma neile vahendid, et nad saaksid selle ise. Sellegipoolest viibivad paljud ukrainlased Madalmaades tingimustes, mis ei vasta sellele miinimumnõudele. Käesolevas artiklis uuritakse sobivate eluruumide saamise õiguse sisu ja ulatust EL-i õiguse, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (CFREU), Euroopa Liidu Kohtu (ELK) kohtupraktika, Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) ning läbivaadatud Euroopa sotsiaalkirja alusel. Sealjuures käsitletakse konkreetseid näiteid ja kohtuotsuseid, mis võivad aidata Ukraina kaitse saajaid ja nende saatjaid, et nad saaksid need õigused Madalmaades maksma panna.
- Sissejuhatus
Ajutise kaitse direktiiv on loodud hädaabinõuna põgenike massilise sissevoolu korral. Holland majutab praegu kümneid tuhandeid Ukraina põgenikke munitsipaalobjektidel, hotellides, spordihallides, kruiisilaevadel ja muudes rajatistes. See vastuvõtt ei ole siiski vabatahtlik. TPD artikkel 13 sätestab, et liikmesriigid on kohustatud pakkuma inimväärset eluaset või vahendeid selle ise hankimiseks. Praktikas seisavad paljud ukrainlased silmitsi vastuvõtutingimustega, mis on ülerahvastatud, ebahügieenilised, ebaturvalised, ligipääsmatud või ei ole kohandatud lastele, eakatele või puuetega inimestele. Euroopa õigusnormid ja kohtupraktika teevad selgeks, et sellised tingimused võivad olla vastuolus põhiõigustega.
- Õiguse inimväärsele eluasemele õiguslik alus
TPD artikli 13 lõige 13 ise ei anna ammendavat määratlust „inimväärsele eluasemele“, kuid seda tuleb tõlgendada koos teiste Euroopa normidega, nagu muudetud vastuvõtudirektiiv ja EL-i põhiõiguste harta. Harta artikkel 1, mis kaitseb inimväärikust, mängib sealjuures keskset rolli. Euroopa Kohus on selgitanud, et eluaseme näol on tegemist põhivajadusega, mis peab olema katkematult ja ilma katkestusteta kättesaadav. Lisaks peab rahaline toetus, mis asendab vastuvõttu, olema piisav, et tegelikult oleks võimalik leida inimväärne eluaseme lahendus.
Kohtuasjas Cimade & GISTI (C-179/11) leidis kohus, et liikmesriigid ei saa oma kohustustest kõrvalehoidmiseks viidata ülerahvastatud vastuvõtukeskustele. Madalmaade jaoks tähendab see näiteks seda, et omavalitsused ei tohi inimesi tänavale tõsta vabandusega, et „kõik on täis“. Saciri kohtuotsuses (C-79/13) selgitas kohus, et rahalised toetused peavad vastuvõtu asemel olema piisavad väärika elu elamiseks. Ukraina perekond, kes saab vaid minimaalset toetust, millest ei piisa eluaseme eest tasumiseks, võiks sellele viidata.
Kohtuotsus Haqbin (C-233/18) sätestab, et liikmesriigid peavad vältima inimeste sattumist äärmuslikku materiaalsesse vaesusesse, kus põhivajadused, nagu peavari, toit ja hügieen, ei ole tagatud. See tähendab, et erakorraline majutus telklaagrites või spordihallides ilma privaatsuse ja sanitaarruumideta võib olla vastuolus kohustusega tagada inimväärne majutus. Kohtuasjas Ayubi (C-713/17) rõhutas kohus, et liikmesriigid peavad alati arvestama isiklike asjaoludega, nagu vanus ja tervis. See on asjakohane eakate või haigete puhul, kes paigutatakse Hollandis rahvarohketesse ühiselamutesse või kruiisilaevadele ilma meditsiinilise abita.
Kohtuasjas FMS (C-924/19 PPU) kinnitati, et liikmesriigid peavad pakkuma materiaalseid vastuvõtutingimusi – kas mitterahalisena või piisava rahalise toetusena – ning et inimestel peab olema võimalik nende küsimustega kohtusse pöörduda. Kohtuotsus H.A. (C-194/19) rõhutas õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastuvõtutingimusi puudutavate otsuste vaidlustamiseks. Hollandis viibivad ukrainlased saavad esitada vastuväiteid ja pöörduda kohtusse nii vastuvõtu lõpetamise või sellest keeldumise kui ka ebapiisavate või inimväärikust alandavate vastuvõtutingimuste korral.
- Euroopa inimõiguste standardid
Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmes asjas otsustanud, et piisava eluaseme puudumine võib kujutada endast ebainimlikku või alandavat kohtlemist, mis on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artikliga 3. Kohtuasjas M.S.S. vs. Belgia ja Kreeka (2011) tuvastas kohus, et sunniviisiline tänaval ööbimine ilma igasuguse kaitseta on rikkumine. Kohtuasjas H. jt vs. Prantsusmaa (2020) otsustas kohus, et pikaajaline elamine telkides ja sildade all ilma stabiilse eluasemeta ning ilma riigi tõsise reageerimiseta on ebainimlik. See puudutab otseselt olukorda Hollandis, kus ukrainlased elavad mõnikord kuid spordisaalides, kruiisilaevadel või telklaagrites ilma privaatsuse ja parema eluaseme väljavaateta.
Kohtuotsus Tarakhel vs. Šveits (2014) paneb erilist rõhku laste kaitsele. Kohus nõuab, et lastega peredele tagataks individuaalselt sobiv majutus ning neid ei tohi lihtsalt paigutada suurtesse ühiskasutatavatesse vastuvõtukeskustesse, pööramata tähelepanu nende erivajadustele. Hollandis on näiteid lastest, kes peavad magama suurtes saalides välivooditel ilma igasuguse privaatsuse või eraldatuseta, mis võib olla selle normiga vastuolus.
- Sotsiaalõigused ja Euroopa sotsiaalharta
Euroopa Sotsiaalkomitee (ECSR) on mitmes asjas rõhutanud, et pikaajaline hädaabi ei ole „inimväärne elukoht”. Kohtuasjas ICJ & ECRE vs. Kreeka (2021) otsustati, et aastatepikkune majutus ülerahvastatud ajutistes kohtades ilma privaatsuse ja pikaajalise eluaseme väljavaateta kujutab endast rikkumist. See on kooskõlas Hollandis esinevate olukordadega, kus ukrainlased elavad kuid või kauem laevadel või spordisaalides ilma perspektiivita.
Kohtuasjas CEC vs. Holland (2014) leiti, et isegi isikutel, kellel ei ole elamisluba, on õigus pääseda hädaabimajutusele, sest selle andmata jätmine ohustab nende elu ja väärikust. Seega ei saa omavalitsused piirduda väitega, et keegi ei saa majutust registrisse kandmisega seotud administratiivsete vaidluste tõttu.
Kohtuotsus Defence for Children vs. Madalmaad (2009) selgitas, et majutus peab olema ohutu, hügieeniline, köetud ja valgustatud. Madalmaades on teateid vastuvõtukeskustest, kus küte ei tööta piisavalt või kus esineb niiskust ja hallitust — olud, mis on sellega vastuolus. Otsus ERRC vs. Itaalia (2005) juhib tähelepanu sellele, et romade diskrimineerimine majutusele juurdepääsul on keelatud. See on asjakohane romadest ukrainlaste jaoks, kellele mõnikord keeldutakse omavalitsuse või erakinnisvaraomanike poolt majutust pakkumast.
- Haavatavate rühmade kaitse
Euroopa Liidu põhiõiguste harta sisaldab erigarantiisid haavatavatele rühmadele. Artikkel 24 tunnustab lapse õigusi ja nõuab, et lapse huvid oleksid alati esikohal. Artikkel 25 kaitseb eakaid ning tagab nende väärikuse ja sõltumatuse. Artikkel 26 tunnustab puuetega inimeste õigust meetmetele, mis soodustavad nende iseseisvust ja ühiskondlikku lõimumist. See tähendab Madalmaades, et vastuvõtukohad peavad olema ratastooliga ligipääsetavad, lastega perekondi ei tohi majutada ebaturvalistesse ühiskasutatavatesse magamistubadesse ning eakad või haiged peavad saama asjakohast hooldust ja privaatsust.
- Rahvusvahelised lepingulised kohustused
Õigus piisavale eluasemele on lisaks tagatud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti (ICESCR) artikliga 11, mis tunnustab õigust inimväärsele elatustasemele. Lapse õiguste konventsioon (artikkel 27) kohustab riike tagama, et lapsed ei eralduks oma vanematest väärika eluaseme puudumise tõttu. ÜRO komiteed on korduvalt rõhutanud, et eluaseme peab olema ohutu, elamiskõlblik, taskukohane ja kättesaadav, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele.
- Juurdepääs õiguskaitsevahenditele Madalmaades
Kuigi ajutise kaitse direktiiv (TPD) ei sisalda eraldi kaebemenetlust, tagab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile. Hollandis viibivad ukrainlased, kes leiavad, et nende majutus ei vasta inimväärse majutuse nõuetele, saavad esitada omavalitsusele vaide ning seejärel kaevata edasi halduskohtusse. Samuti võivad nad taotleda esialgset õiguskaitset, et nõuda viivitamatut olukorra parandamist või otsuse täitmise peatamist. See kehtib nii majutuse lõpetamise või majutamisest keeldumise kui ka olemasoleva majutuse inimväärikust alandavate tingimuste korral.
- Kokkuvõte ja soovitused
Euroopa õigusaktid ja kohtupraktika teevad selgeks, et õigus inimväärsele majutusele ei ole vabatahtlik lubadus, vaid range kohustus, mis peab tagama inimväärikuse. Madalmaad ei või majutust korraldada viisil, mis on struktuurselt ülerahvastatud, ebahügieeniline või ebaturvaline. Tuleb pöörata tähelepanu privaatsusele, ohutusele, hügieenile ning laste, eakate ja puuetega inimeste vajadustele. Majutust asendavad rahalised toetused peavad olema piisavad, et tegelikku majutust oleks võimalik reaalselt leida.
Hollandis viibivate ukrainlaste jaoks tähendab see, et nad ei pea leppima kuude või aastate pikkuse elamisega telkides, spordihallides või hädaabimajutuses ilma privaatsuse ja tulevikuperspektiivita. Nad võivad tugineda Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile (EVRK/EVRM) ning Euroopa kohtupraktikale, et nõuda oma õigust inimväärsele vastuvõtule. Õigusala spetsialistidel, omavalitsustel ja abistajatel on soovitatav võtta neid norme tõsiselt ning tõlkida need konkreetseteks ja jätkusuutlikeks lahendusteks, mille keskmes on inimväärikus.
