Hollandi seadus Euroopa Liidus lähetatud töötajate töötingimuste kohta

Teises riigis töötamine toob kaasa rea õiguslikke aspekte, mida tuleb arvesse võtta. Hollandis on alates 1. juunist 2016 jõus „Wet arbeidsvoorwaarden gedetacheerde werknemers in de Europese Unie“ (WagwEU). See seadus reguleerib nende ettevõtete õigusi ja kohustusi, kes saadavad töötajaid ajutiselt Hollandisse töötama, ning on kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL.

Kellele seadus kehtib?

Seadus kehtib järgmistele isikutele:

• Lähetatud töötajad – töötajad, kes teevad ajutiselt tööd Hollandis, kuid on ametlikult hõivatud mõnes teises EL-i riigis.
• Teenuse osutajad – ettevõtted, kes saadavad oma töötajad Hollandisse.
• Teenuse saajad – ettevõtted või füüsilised isikud Madalmaades, kelle juures töötavad lähetatud töötajad.

Oluline: seadus ei kehti kaubalaevastikus töötavatele meremeestele.

Teavitamine ja halduslik kontroll

Lähetatud töötajatega töötamine nõuab regulatiivsete normide järgimist. Olulised aspektid:

• Madalmaades kehtib teavitamissüsteem, mille kohaselt on ettevõtted kohustatud lähetatud töötajatest teatama.
• Sotsiaal- ja tööhõiveministeerium is vastutab töötajate ja teenuseosutajate andmete kontrollimise ja haldamise eest.
• Ametiasutused võivad tööõigusnormide järgimise tagamiseks vahetada andmeid teiste EL-i riikidega.

I peatükk. Milliseid andmeid on vaja?

Ettevõtted on kohustatud esitama:

• Töötajate ja tööandjate identifitseerimisandmed.
• Töö iseloomu kirjeldus.
• Töö algus- ja lõppkuupäev.
• Teave minimaalsete töötingimuste järgimise kohta.

Nende nõuete eiramine võib kaasa tuua trahve ja piiranguid tööandjatele.

II peatükk Lähetatud töötajate töötingimused

Artikkel 2

1. Järgmisi artikleid kohaldatakse lähetatud töötajate suhtes, kelle töölepingut reguleerib muu kui Madalmaade õigus:

• töötasu kohta: Burgerlijk Wetboek (tsiviilseadustik) 7. raamatu artiklid 616a-616f ja 626;
• puhkuse ja töölt puudumise kohta: tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) 7. raamatu artiklid 634–642, 645, 646, 648 ja 649;
• tööandja kohustuste osas: Tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) 7. raamatu artiklid 655 ja 658;
• töölepingu lõppemise osas: Burgerlijk Wetboek 7. raamatu artikli 670 teine lõige ja artikli 681 esimese lõike punkt c.

2. Kui lähetusperiood on pikem kui kaksteist kuud, kohaldatakse alates kolmeteistkümnendast kuust lähetatud töötaja suhtes kõiki seadusjärgseid töötingimusi ja -tingimusi, välja arvatud töölepingu sõlmimise ja lõpetamise protseduurid, formaalsused ja tingimused, sealhulgas konkurentsikeelud ja pensionitingimused, nagu on sätestatud Pensioenwet'i artiklis 1 või Wet verplichte beroepspensioenregeling'i artikli 1 esimeses lõikes.
3. Teises lõikes nimetatud kaheteistkuulist tähtaega pikendatakse kaheksateist kuuni, kui lähetaja esitab lähetusperioodi, mis ei kesta rohkem kui kaksteist kuud, viimase kolme kuu jooksul ministrile põhjendatud teate, et tööde eeldatav kestus ületab kaheteist kuud kuni kaheksateist kuuni. Kui lähetusperioodi edasine pikendamine on pikem kui kaheksateist kuud, kohaldatakse alates üheksateistkümnendast kuust teises lõikes nimetatud töötingimusi ja tööolusid.
4. Kui lähetatud töötaja asendatakse teise lähetatud töötajaga, kes teeb sama tööd samas kohas, määratakse lähetuse kestus kindlaks iga lähetatud töötaja eraldi detseerimisperioodide kogukestuse alusel.

Artikkel 3

1. Töötajal, kes teeb ajutiselt tööd väljaspool Madalmaid mõnes liikmesriigis, on sõltumata sellest, milline õigus töölepingut reguleerib, õigus hüvedele, mida selle riigi õigusaktid pakuvad vastavalt lähetusdirektiivile.
2. Kui töötaja kuulub lähetusdirektiivi kohaldamisalasse, peab tööandja töötajat teavitama: a. palgast, millele töötajal on õigus

vastavalt vastuvõtva riigi kehtivatele õigusaktidele; b. kui see on kohaldatav, kõik lähetusega seotud toetused ning kõik hüvitamismeetmed reis-, majutus- ja toitlustuskulude katmiseks; ja c. viide riiklikele ametlikele veebilehtedele, mille vastuvõtva riigi ametiasutused on välja töötanud vastavalt jõustamisdirektiivi artikli 5 lõikele 2.

3. Teise lõike teine lause on vastavalt kohaldatav Hollandi tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) 7. raamatu artikli 655 teise lõike punktile a kolmandas lauses.
4. Teine lõige ei kohaldu meremehele, kes töötab töölepingu alusel merendussektoris vastavalt tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) 7. raamatu artiklile 739.
5. Tööandja ei tohi töötajat ebasoodsalt kohelda põhjusel, et töötaja kasutab käesoleva artikliga talle antud õigusi kohtus või halduskorras, osutab talle abi või esitab selle kohta kaebuse.

Artikkel 3a

1. Töötajat, kes on lähetatud riikidevahelise teenuste osutamise raames vastavalt riikidevahelise teenuste osutamise definitsiooni punktile 3, nagu on sätestatud artikli 1 lõikes 1, ja kelle teenuse saaja suunab ajutiselt tööle teise liikmesriiki kui see, kus töötaja tavaliselt töötab, loetakse – olenemata sellest, kas tegemist on teenuse osutaja või teenuse saajaga – teenuse osutaja poolt sellesse liikmesriiki suunatuks.
2. Teenuse saaja teavitab teenuse osutajat õigeaegselt ja enne esimeses lõikes nimetatud edastamise algust.
3. Esimene ja teine lõige on tööjõule vastavalt kohaldatavad, kui tööjõud on vahendajate kaudu kättesaadavaks tehtud kooskõlas nimetatud seaduse artikliga 1, kusjuures teenuse saaja all mõistetakse nimetatud seaduse artiklis 7a osutatud tööjõu kasutajat ning teenuse osutaja all tööjõu kättesaadavaks tegijat.

Artikkel 3b

Tööandja ei tohi töötajat ebasoodsalt kohelda põhjusel, et töötaja esitab kohtuliku või haldusliku nõude käesoleva seadusega või kollektiivlepingute teatud sätete üldkohustuslikuks ja mitteüldkohustuslikuks tunnistamise seaduse („Wet op het algemeen verbindend en onverbindend verklaren van bepalingen van collectieve arbeidsovereenkomsten“) artikli 2a alusel talle antud õiguste kasutamiseks.

III peatükk. Teave, halduskoostöö ja teavitamine

Artikkel 4

1. Lähetusdirektiivi artiklis 4 nimetatud kontaktasutus, mis tegeleb IMI-määruse artikli 5 punktis b nimetatud halduskoostööga liikmesriikide vahel seoses lähetusdirektiivi artiklis 3 nimetatud töötingimuste järgimise kontrolliga, kuulub Meie ministri vastutusalasse. Meie ministri määratud pädevad ametnikud vastutavad lähetatud töötajate ja teenuse osutajate andmete töötlemise eest käesoleva halduskoostöö raames.
2. Meie ministri määratud pädevad ametnikud töötlevad andmeid, mille nad on saanud välismaalaste töö seaduse (Wet arbeid vreemdelingen), vahendajate kaudu tööjõu eraldamise seaduse, miinimumpalga ja minimaalse puhkusetasu seaduse (Wet minimumloon en minimumvakantiebijslag), töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (Arbeidsomstandighedenwet), tööaja seaduse (Arbeidstijdenwet), kollektiivlepingute üldkohustuslikuks ja mitte-üldkohustuslikuks tunnistamise seaduse ning käesoleva seaduse järgimise kontrollimiseks, eesmärgiga tagada esimeses lõikes nimetatud halduskoostöö ja IV peatükis nimetatud vastastikune abi jõustamisel, ning edastavad andmeid omal algatusel teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
3. Andmeid, mida meie ministri määratud pädevad ametnikud saavad teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt seoses esimeses lõikes nimetatud halduskoostööga, võib meie minister edasi töödelda, et kontrollida teenuseosutajate poolt teises lõikes nimetatud seaduste järgimist.
4. Asutused ja järelevalveorganid esitavad meie ministrile nõudmisel või omal algatusel kõik andmed ja kogu teabe, mis on vajalikud tema volituste teostamiseks seoses käesoleva seaduse täitmisega.
5. Meie minister esitab teise ja kolmanda lõike alusel töödeldavad andmed asutustele ja järelevalveorganitele, kui see on vajalik nende volituste teostamiseks seoses riikidevahelise teenuste osutamisega.
6. Esimeses lõigus nimetatud koostöö ja IV peatükis nimetatud vastastikuse abi eesmärgil esitab meie minister vastavaid põhjendatud taotlusi nende liikmesriikide pädevatelt asutustelt, et teabe edastamise ning kontrollide, inspekteerimiste ja uurimiste läbiviimise kaudu seonduvalt riikidevahelise teenuste osutamisega menetleda.
7. Üldise haldusmäärusega kehtestatakse eeskirjad käesoleva artikli alusel töödeldavate andmete, nende andmete töötlemise viisi ning andmete esitamise tähtajad andmete edastamise korral, mis toimub käesolevas artiklis nimetatud edastamise raames.

Artikkel 5

1. Meie ministri määratud pädevad ametnikud vastutavad selle eest, et järgitakse käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud sätteid.
2. Esimeses lõikes nimetatud otsus tehakse teatavaks Staatscourant’is avaldamisega.

Artikkel 6

1. Teenuse osutaja edastab meie ministrile ja artiklis 5 nimetatud pädevatele ametnikele nõudmisel kõik andmed ja teabe, mis on vajalikud käesoleva seaduse täitmiseks.
2. Esimene lõige on kohaldatav füüsilistele isikutele, kelle suhtes lasub artiklis 8 kuuendas lõikes nimetatud kohustus.
3. Kui see on vajalik jõustamise raames, hindavad meie ministri määratud pädevad ametnikud vastavalt üldise haldusmäärusega kehtestatud algoritmile:

• ettevõtte sisuliste tegevuste tegelikku teostamist, nagu on sätestatud lähetusdirektiivi artikli 1 lõikes 1, töötajate käsutusse andmisel riikidevahelise tegevuse raames;
• asjaolu, et lähetatud töötaja teeb ajutist tööd Hollandis.

Artikkel 7

Teenuseosutaja määrab riikidevahelise tegevuse ajaks kontaktisiku, kes tegutseb teenuseosutaja kontaktpunktina ja on kättesaadav selles liikmesriigis, kus tööd tehakse, teabe edastamiseks ja vastuvõtmiseks seoses riikidevahelise tegevusega, meie ministrile lähetamise puhul Madalmaadesse.

Artikkel 8

1. Teenuseosutaja, kes lähetab töötaja Hollandisse, on kohustatud enne tööde alustamist teavitama meie ministrit kirjalikult või elektrooniliselt, märkides ära:

• oma identiteedi;
• teenuse saaja ja lähetatud töötaja identiteedi;
• artiklis 7 nimetatud kontaktisiku;
• palgamaksmise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku identiteet;
• tööde laadi ja eeldatavat kestust;
• töökoha aadressi; ja
• kohaldatava sotsiaalkindlustusmakse.

2. Kui teenuseosutaja lähetab töötaja Madalmaadesse, esitab teenuseosutaja enne tööde alustamist teenuse saajale koopia lõikes 2 nimetatud teatisest, mis sisaldab vähemalt andmeid tema identiteedi, lähetatud töötaja identiteedi, töökoha aadressi ning tööde laadi ja kestuse kohta.
3. Teenuse saaja kontrollib, kas lõikes 2 nimetatud teatise koopia sisaldab lõikes 2 nimetatud andmeid, ja teatab võimalikest vigadest või saadud koopia puudumisest kirjalikult või elektrooniliselt meie ministrile hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast tööde alustamist.
4. Andmed, mida meie minister käesoleva artikli alusel töötleb, edastatakse asutustele ja järelevalveasutustele niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende volituste teostamiseks seoses piiriülese tegevusega.
5. Ministri määrusega võib kehtestada eeskirju seoses teatise vormiga, keele, teatamise viisiga, dokumentide esitamisega ja lõikes 1 nimetatud teatamistähtajaga, samuti andmete edastamisega käesoleva artikli alusel asutustele ja järelevalveorganitele.
6. Lõikes 1 nimetatud kohustus seoses tööde laadi ja eeldatava kestuse, palgamaksmise eest vastutava isiku identiteedi ning tööd tegeva isiku identiteedi teatamisega, samuti lõikes 2 nimetatud kohustus, kehtivad füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegutsevad üldise haldusmäärusega määratud majandusharudes või kutsealadel.
7. Üldise haldusmäärusega määratakse kindlaks lähetatud töötajate ja teenust osutavate isikute kategooriad, kelle suhtes käesolev artikkel ei kohaldu või kelle jaoks on kõnealuses üldises haldusmääruses kehtestatud täiendavad teavitamiseeskirjad.
8. Käesoleva artikliga seotud toiminguid võib teostada meie ministri määratud sõltumatu haldusorgan. Meie minister võib määrata andmete töötleja andmete töötlemiseks käesoleva artikli alusel.

Artikkel 9

1. Lähetusperioodi jooksul on teenuseosutaja kohustatud artikli 8 lõike 1 punktis f nimetatud töökohal hoidma kirjalikult või elektrooniliselt kättesaadavana:

• lähetatud töötajaga sõlmitud tööleping;
• palgaleht, mis on ette nähtud tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) artiklis 626;
• avaldus, mis vastab tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) artiklis 655 sätestatule;
• dokumendid, mis tõendavad lähetatud töötaja töötatud tundide arvu;
• dokumendid, mis tõendavad sotsiaalkindlustusmaksete tasumist ning näitavad teenuse osutaja, teenuse saaja, lähetatud töötaja ja palgamaksete eest vastutava isiku identiteeti; ning
• dokument, mis kinnitab lähetatud töötajale makstud töötasu.

2. Füüsilisest isikust ettevõtja, kellel lasub artikli 8 kuuendas lõikes sätestatud kohustus, on kohustatud artikli 8 esimese lõike punktis f nimetatud töökoha dokumente hoidma, mis tõendavad tema identiteeti, teenuse saaja identiteeti ja maksete eest vastutava isiku identiteeti.
3. Teenuse osutaja ja iseseisev ettevõtja tagavad, et esimeses ja teises lõikes nimetatud dokumendid esitatakse artiklis 5 nimetatud pädevate ametnike nõudmisel mõistliku aja jooksul pärast lähetusperioodi või tööperioodi lõppemist.
4. Ministri määrusega võib kehtestada täiendavaid eeskirju seoses nõuetega, millele peavad vastama esimeses ja teises lõikes nimetatud dokumendid, nende dokumentide väljastamise kohaga ning seoses kolmanda lõikega.

IIIa peatükk. Eritingimused seoses maanteetranspordiga

Käesolevas peatükis kehtestatakse maanteetranspordisektori erieeskirjad. Need eeskirjad puudutavad peamiselt „lähetatud autojuhi“ määratlust, mis hõlmab töötajat, kes on lähetatud töötama autojuhina maanteetranspordisektoris.

Samuti on nimetatud mitmeid EL-i määrusi ja direktiive, mis reguleerivad transpordisektori erinevaid aspekte:

1. Direktiiv 92/106/EMÜ kehtestab ühised eeskirjad teatavate kombineeritud kaubaveo liikide jaoks EL-i liikmesriikide vahel.
2. Määrus (EÜ) nr 1071/2009 käsitleb ühiseeskirju, mida tuleb järgida autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks.
3. Määrus (EÜ) nr. 1072/2009 kehtestab ühised eeskirjad juurdepääsuks rahvusvahelisele autoveoturule.
4. Määrus (EÜ) nr 1073/2009 sätestab ühised eeskirjad juurdepääsuks rahvusvahelistele bussivedude teenustele.
5. Määrus (EL) nr 165/2014 käsitleb tahhograafide kasutamise eeskirju maanteeveos.
6. Määrus (EÜ) nr 561/2006 ühtlustab teatavaid autovedusid käsitlevaid sotsiaalõigusnorme.

Artikkel 9b

Millises riigis on teil alaline elukoht?

1. Juhti loetakse lähetatud töötajaks, kui: a) ta teostab riigisisest vedu (kabotaaž) Hollandis, nagu on sätestatud määrustes 1072/2009/EÜ ja 1073/2009/EÜ; b) ta teostab mittebilateraalseid veotehinguid, sealhulgas:

• kaupade vedu veolepingu alusel väljaspool EL-i liikmesriiki, kus ta on registreeritud, Madalmaade ja teise liikmesriigi või kolmanda riigi vahel;
• reisijate vedu väljaspool EL-i liikmesriiki, kus ta on asukohaga, Hollandi ning teise liikmesriigi või kolmanda riigi vahel.

2. Autojuhti ei loeta lähetatud töötajaks, kui:

a. ta teostab bilateraalseid kaubaveo operatsioone, sealhulgas:

• kaupade vedu asukohariigis sõlmitud veolepingu alusel tema asukohariigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki;
• kaupade vedu veolepingu alusel teisest liikmesriigist või kolmandast riigist oma registreerimisriiki;
• Kaubavedu, mis on kahepoolne vedu, millele lisandub kuni üks peale- ja mahalaadimistoiming igas läbitavas riigis, tingimusel et juht ei laadi kaupa peale ega maha samas riigis;

b. Ta teostab kahepoolseid reisijateveo toiminguid, sealhulgas:

• Reisijate vedu oma asukohariigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki;
• Reisijate vedu teisest liikmesriigist või kolmandast riigist oma asukohariiki;

c. Ta läbib Hollandit transiidina ilma ühtegi peale- või mahalaadimistoimingut teostamata ning ilma reisijaid peale võtmata või maha panemata.

Artikkel 9c:

Juhi lähetus teise riiki loetakse lõppenuks, kui ta lahkub Hollandist rahvusvahelise kauba- või reisijateveo teostamise käigus. Selle lähetuse kestust ei liideta varasematele lähetusperioodidele, mille on teostanud sama juht või juht, keda ta asendas.

Artikkel 9d:

Erandina artikli 7 sätetest peab ettevõtja, kes lähetab autojuhi, määrama kontaktisiku. See võib olla transpordijuht või muu isik riigis, kus ettevõtja on asutatud. See kontaktisik peab pidama läbirääkimisi meie ministri poolt määratud ametnikega ning vahetama nendega dokumente või teateid.

Artikkel 9e:

Kui ettevõte lähetab juhi Madalmaadesse, on ta kohustatud enne tööde alustamist esitama ministrile IMI-süsteemi kaudu lähetuse deklaratsiooni. See dokument peab sisaldama järgmist teavet: a. Ettevõtte identiteet; b. Kontaktisiku kontaktandmed; c. Lähetatud juhi identiteet, elukoht ja juhiloa number; d. Lähetatud juhiga sõlmitud töölepingu alguskuupäev ja kohaldatav õigus; e. Lähetuse eeldatav kestus; f. Sõidukite registreerimisnumbrid; ning g. Teostatavate veoteenuste liik.

Artikkel 9f

1. Erandina artiklist 9 on teenuseosutaja, kes lähetab juhi Hollandisse, kohustatud tagama, et järgmised dokumendid on nii kirjalikus kui ka elektroonilises vormis kättesaadavad ning esitatakse teel toimuva kontrolli käigus nõudmisel:

• koopia artiklis 9e nimetatud lähetuse deklaratsioonist;
• dokument, mis tõendab Madalmaades teostatud vedu, näiteks elektrooniline veokiri või dokument, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 8 lõikes 3;
• tahhograafiandmed, eelkõige nende liikmesriikide tähised, kus juht viibis rahvusvahelise maanteeveo või kabotaaži ajal, kooskõlas määruse (EÜ) nr 561/2006 ja määruse (EL) nr 165/2014 registreerimisnõuetega.

2. Pärast lähetusperioodi lõppu esitab lähetaja pädevate isikute taotluse alusel kaheksa nädala jooksul:

• lõike 1 punktides b ja c nimetatud dokumentide koopiad;
• lähetusperioodiga seotud juhi tasu maksmist käsitlev dokumentatsioon;
• juhi tööleping või vastava ülesande täitmise leping vastavalt Hollandi tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) 7. raamatu artiklile 655;
• dokumendid, mis tõendavad juhi töötundide arvu;
• tõend juhi palga maksmise kohta.

Artikkel 9g

Kui ettevõtja laseb Hollandi teetranspordisektoris töötada juhil ilma lähetatud juhi staatuseta, on tal kohustus tagada, et juhil on kaasas järgmised dokumendid ning et ta esitab need maanteekontrolli käigus nõudmisel:

• Tõend asjakohaste rahvusvaheliste vedude kohta, näiteks elektrooniline veokiri või dokument, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 8 lõikes 3;
• Tahhograafiandmed, sealhulgas nende riikide sümbolid, kus juht viibis rahvusvahelise kaubaveo või kabotaaži ajal, on vastavalt määrustes (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 sätestatud nõuetele salvestatud.

Artikkel 9h

Teises lõikes nimetatud kaheteistkuulist tähtaega pikendatakse kaheksateist kuuni, kui lähetaja esitab lähetusperioodi, mis ei kesta rohkem kui kaksteist kuud, viimase kolme kuu jooksul ministrile põhjendatud teate, et tööde eeldatav kestus ületab kaheteist kuud kuni kaheksateist kuuni. Kui lähetusperioodi edasine pikendamine on pikem kui kaheksateist kuud, kohaldatakse alates üheksateistkümnendast kuust teises lõikes nimetatud töötingimusi ja tööolusid.

Artikkel 9i

Kolmandates riikides asuvaid transpordiettevõtjaid ei tohi kohelda soodsamalt kui liikmesriikides asuvaid võrreldavaid ettevõtjaid.

IV peatükk. Vastastikune abi jõustamisel ja haldustrahvid

Artikkel 10

1. Meie ministri poolt määratud ametiisikutel on õigus osutada vastastikust abi, mis on ette nähtud jõustamisdirektiivi VI peatükis, vastastikust abi, mis on ette nähtud liikuvusdirektiivi artikli 1 lõikes 11, ning vastastikust abi, mis on ette nähtud 31. lisa A osa 2. jao artiklis 6 seoses artikliga

EL-i ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu artikli 463 lõige 4.

2. Pädeva asutuse taotlusel on esimeses lõikes nimetatud määratud ametnikud kohustatud: a) sisse nõudma teises liikmesriigis määratud vaidlustamata haldustrahvi; b) toimetama kätte teises liikmesriigis määratud haldustrahvi määramise otsuse.
3. Lõike 2 punktis a nimetatud haldustrahvi võib sisse nõuda sundtäitmise korraldusega.
4. Kohaldatakse üldise haldusõiguse seaduse (Algemene wet bestuursrecht) 4.4. peatüki sätteid.
5. Ministri määrusega võib kehtestada reeglid lõikes 2 nimetatud taotluse vormi ja sisu kohta.
6. Valitsuse üldmäärusega võib kehtestada reeglid lõikes 2 nimetatud taotluse tagasilükkamise aluste kohta.

Artikkel 11

Artiklis 10 nimetatud sissenõutud haldustrahvide summad laekuvad riigile.

Artikkel 12

1. Meie minister võib teises lõikes nimetatud rikkumiste eest määrata haldustrahvi.
2. Rikkumisena käsitatakse:

• teenuseosutaja või füüsilisest isikust ettevõtja (zzp'er) poolt teavitamiskohustuse täitmata jätmine või ebapiisav täitmine, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 6, kooskõlas artikli 6 lõigetega 1 või 2;
• teenuseosutaja, teenusesaaja või füüsilisest isikust ettevõtja poolt artikli 8 lõigetes 1, 3 või 6 sätestatud haldusnõuete ja kontrollimeetmete mittetäitmine või ebapiisav täitmine;
• teenuseosutaja või füüsilisest isikust ettevõtja (zzp'er) poolt artikli 9 lõigetes 1, 2 või 3 sätestatud haldusnõuete täitmata jätmine või ebapiisav täitmine;
• teenuseosutaja poolt artikli 9e lõigetes 1 või 2 sätestatud haldusnõuete ja kontrollimeetmete täitmata jätmine või ebapiisav täitmine;
• teenuseosutaja poolt artikli 9f lõigetes 1 ja 2 sätestatud haldusnõuete ja kontrollimeetmete täitmata jätmine või ebapiisav täitmine;
• teenuseosutaja poolt artiklis 9g sätestatud haldusnõuete ja kontrollimeetmete täitmata jätmine või ebapiisav täitmine.

3. Kui teenuseosutaja paneb toime teise lõike punktis d või e nimetatud rikkumise, loetakse, et saatja, ekspediitor, töövõtja või alltöövõtja on pannud toime samad rikkumised, kui ta teadis või oleks kõiki asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes pidanud teadma, et tema tellitud transporditeenus on nende sätetega vastuolus.

Artikkel 13

1. Olenemata Algemene wet bestuursrecht’i (üldine haldusõiguse seadus) artikli 5:48 teisest lõikest sisaldab aruanne vähemalt teavet isiku või isikute kohta, kes on rikkumisega seotud.
2. Aruanne saadetakse selleks volitatud ametnikule, kelle nimetab Meie minister.

Artikkel 14

1. Meie ministri alluvuses asuv selleks pädev ametnik määrab tema nimel haldustrahvi isikule, kellele on käesolevast seadusest tulenevad kohustused, juhul kui nende täitmata jätmist loetakse rikkumiseks.
2. Käesoleva seadusega sätestatud rikkumised kehtivad iga isiku suhtes, kelle suhtes rikkumine on toime pandud.

Artikkel 15

1. Haldustrahvi maksimaalne suurus, mida rikkumise eest võib määrata, on karistusseadustiku artikli 23 neljandas lõikes nimetatud neljanda kategooria summa.
2. Ilma et see piiraks esimese lõike kohaldamist, suurendab artikli 14 alusel määratud ametnik määratud haldustrahvi 100 protsendi võrra kuuenda lõike alusel kindlaksmääratud trahvisummast, kui viie aasta jooksul enne rikkumise tuvastamise päeva on tuvastatud varasem sama seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisest koosnev rikkumine ja varasema rikkumise eest määratud haldustrahv on muutunud lõplikuks.
3. Teises lõikes nimetatud haldustrahvi suurendamine on 200 protsenti, kui nii rikkumine kui ka selles lõikes nimetatud varasem rikkumine on üldise haldusmääruse kohaselt liigitatud raskete rikkumiste hulka.
4. Ilma et see piiraks esimese lõike kohaldamist, suurendab artikli 14 alusel määratud ametnik määratud haldustrahvi 200 protsendi võrra trahvisummast, mis on kindlaks määratud kuuendas lõikes, kui viie aasta jooksul enne rikkumise tuvastamise päeva on tuvastatud kaks varasemat rikkumist, mis seisnevad sama seadusest tuleneva kohustuse või keelu täitmata jätmises või käesoleva seaduse või muude seaduste alusel üldise haldusmäärusega kindlaks määratud sarnaste kohustuste ja keeldude täitmata jätmises, ning varasemate rikkumiste eest määratud haldustrahvid on muutunud lõplikuks.
5. Erandina teisest ja neljandast lõikest on nendes lõigetes nimetatud viieaastane periood kümme aastat, kui nendes lõigetes nimetatud vaidlustamatud trahvid on määratud üldise korraldusega kehtestatud raskete rikkumiste alusel.
6. Meie minister kehtestab sätted, millega määratakse kindlaks rikkumiste eest määratavad trahvisummad. Haldusmenetluse seaduse (Algemene wet bestuursrecht) artiklit 5:53 kohaldatakse juhul, kui rikutakse käesoleva seaduse alusel või selle kohaselt kehtestatud artiklit ja on võimalik määrata haldustrahv.
7. Erandina haldusmenetluse üldseaduse (Algemene wet bestuursrecht) artiklist 8:69 võib kohus apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses muuta haldustrahvi summat ka asjaomase isiku kahjuks.

Artikkel 16

Kui haldustrahv on määratud alusetult, tuleb see tagastada isikule, kellele haldustrahv alusetult määrati, kuue nädala jooksul pärast seda, kui on tuvastatud, et haldustrahv määrati alusetult.

Kokkuvõte

Lõpetuseks on oluline veel kord rõhutada Euroopa Liidus lähetatud töötajate töötingimuste seadust, nagu seda kohaldatakse Hollandis. See seadus sisaldab olulisi sätteid, mis reguleerivad lähetatud töötajate töötingimusi ja nende õiguste kaitset. Seadus seab nõuded töötasu, puhkuste, tööandja kohustuste ning töölepingu lõpetamise menetluse kohta.

Seaduse artiklid määratlevad selgelt lähetatud töötajate ja nende tööandjate kohustused ning tagavad õiglased ja võrdsed töötingimused. Seadus loob ka mehhanismid teabevahetuseks ja halduskoostööks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, et kontrollida ja jõustada lähetatud töötajate tööõigusi.

Seaduse täielikuks mõistmiseks ja kohaldamiseks on siiski soovitatav tutvuda algtekstiga ja konsulteerida õigusekspertidega. Euroopa Liidus lähetatud töötajate töötingimuste seadus Hollandis mängib olulist rolli tööõiguste kaitsmisel ja võrdsete tingimuste tagamisel kõigile töötajatele, sõltumata nende kodakondsusest ja lähetuskohast.

Korduma kippuvad küsimused Hollandi lähetatud töötajate töötingimuste seaduse kohta

Milline on Hollandi Euroopa Liidus lähetatud töötajate töötingimuste seaduse olemus?

Madalmaade seadus (Wet arbeidsvoorwaarden gedetacheerde werknemers in de Europese Unie) sätestab eeskirjad ja nõuded ettevõtetele, kes saadavad oma töötajad ajutiselt teistest ELi liikmesriikidest Madalmaadesse töötama. See reguleerib töötingimusi, töötasu ja muid aspekte, et kaitsta lähetatud töötajate õigusi ning tagada tööturul ühesugused konkurentsitingimused.

Milliseid põhijooni seadus hõlmab?

Seaduse peamised sätted hõlmavad kohustuslikku vastavust minimaalsetele töötingimustele ja töötasule, mis vastab Hollandi normidele, asjakohase teabe ja töötingimusi käsitlevate dokumentide esitamise kohustust ning võimalust võtta vastutusele nende tingimuste rikkumise eest.

Milliseid dokumente ja teavet peavad ettevõtted, kes lähetavad töötajaid Hollandisse, selle seaduse kohaselt esitama?

Ettevõtted, mis lähetavad töötajaid Hollandisse, on kohustatud esitama teavet lähetatud töötajate kohta, sealhulgas andmeid töötingimuste, tasustamise, kindlustuse ja muude asjaolude kohta, mis tagavad vastavuse Hollandi õigusnormidele ja standarditele.

Milliseid meetmeid on ette nähtud seaduse täitmise tagamiseks?

Seaduse täitmise tagamiseks on ette nähtud mitmesugused kontrolli- ja jõustamismeetmed, sealhulgas töökohakontrollid, trahvid ja muud haldusmeetmed ettevõtete suhtes, kes rikuvad lähetatud töötajate töötingimusi käsitlevaid nõudeid.

Millised õigused on lähetatud töötajatel Hollandis selle seaduse kohaselt?

Lähetatud töötajatel on Hollandis õigus minimaalsetele töötingimustele ja tasule, mis on võrreldavad kohalike töötajate omadega. Samuti on neil õigus sotsiaalkindlustusele ja muudele hüvedele, mis tagavad nende sotsiaalse kaitse ja ohutuse töökohal.