Sissejuhatus
Tehisintellekt (AI), eriti generatiivne AI, on muutunud digitaalse maailma lahutamatuks osaks ja panustab paljudesse sektoritesse, sealhulgas meelelahutusse, tervishoidu, haridusse ja paljudesse teistesse. AI-innovatsiooni kiire tempo põrkub aga üha sagedamini kehtivate õigusnormidega, eriti autoriõiguse valdkonnas. Kuna AI muutub sisu loomisel osavamaks, tekivad küsimused autoriõiguste rikkumise, andmete kraapimise (data scraping), vastutuse ja automaatselt loodud materjali kaitse kohta.
Olemasolev õigusraamistik osutub nende küsimuste lahendamiseks ebapiisavaks. Paljud ettevõtted asuvad ebaselges õiguslikus ruumis, olles ebakindlad oma tegevuse õiguspärasuse suhtes, mis aeglustab innovatsiooni. Vaja on põhjalikke õiguslikke uuendusi, mis kehtestaksid selged reeglid AI kasutajatele ja arendajatele, et soodustada AI arengut, kaitstes samal ajal võimalike kahjulike tagajärgede eest.
Õiguslikud väljakutsed ja seadusandlikud reaktsioonid
Viimasel ajal on suurenenud generatiivse AI vastu esitatud õiguslike nõuete (legal claims) arv, mis on enamasti seotud autoriõiguste rikkumisega. Need kohtuasjad tulenevad sageli sellest, et ei ole selge, kas AI-mudelite treenimiseks on seaduslik kasutada avatud internetist kogutud andmeid. Näiteks jääb ebaselgeks, kas generatiivse AI ettevõttel on lubatud avalikult kättesaadavaid andmeid oma süsteemi treenimiseks kasutada ja seejärel keelata teistel teha sama tema süsteemi väljundiga.
Lisaks, kui generatiivne tehisintellekti süsteem toodab sisu, mis sarnaneb olemasoleva materjaliga, jääb vastutuse autoriõiguse rikkumise eest põhjustav sarnasuse ulatus ebakindlaks. Need vastuseta küsimused muudavad ettevõtted, eelkõige suurettevõtted, kes on kohtuasjadele vastuvõtlikumad, generatiivse tehisintellekti tehnoloogiate kasutamisel ettevaatlikuks.
Ülemaailmsed reguleerijad on hakanud keskenduma tehisintellekti (AI) kasutamisest tuleneva kahju piiramisele, kuid autoriõigus väärib sama suurt tähelepanu. Selged ja õiglased reeglid tagaksid, et rohkem inimesi saaks AI-st kiiremini kasu.
Lahendamata küsimused
Praegusel hetkel on sellel õiguslikul lahinguväljal veel mitmeid vastuseta küsimusi:
- Kas AI-ettevõttel on seaduslik treenida oma mudeleid andmetel, mis on kogutud avatud internetist ilma veebisaidi halduri(de)ga selgesõnalise kokkuleppeta?
- Kas generatiivse AI ettevõte võib keelata teistel oma süsteemi väljundil treenimise, kui ta ise treenib vabalt kättesaadavatel andmetel?
- Kas generatiivse AI ettevõte vastutab autoriõiguse rikkumise eest, kui tema süsteem loob materjali, mis sarnaneb olemasoleva materjaliga? Kui sarnane peab materjal olema?
- Juhtudel, kui AI loodud sisu rikub autoriõigusi, kes vastutab – kas klient või pilveteenuse pakkuja?
- Kas automaatselt loodud sisu on autoriõigusega kaitstud ja kui jah, siis kes on selle omanik? Mis juhtub, kui kaks kasutajat loovad sama AI-mudeli abil sarnast sisu?
Kavandatud lahendused
Nende probleemide lahendamiseks pakutakse välja järgmised lahendused:
- Teabele juurdepääsu võimaldamine: Kui teave on internetis vabalt kättesaadav ja inimestele õpitav, peaksid AI-süsteemid saama samad õigused. See lähenemisviis tuleb ühiskonnale kasuks, kuna see soodustab innovatsiooni ja kiirendab teadmiste levikut. Pange tähele, et Jaapan lubab AI-l selgesõnaliselt teavet kasutada, sealhulgas teavet, mis ei ole avalikult kättesaadav.
- Andmete vastastikune kasutamine: Kui AI-ettevõte treenib oma süsteemi teiste andmete peal, ei tohi ta piirata teisi teisi andmeid kasutamast, et treenida oma süsteemi väljundil. See soodustab ausat konkurentsi ja võimaldab innovatsiooni.
- Selged kriteeriumid õiglase kasutamise (fair use) jaoks: Praegune USA „fair use“ säte on ebamääraselt määratletud, mis tekitab segadust ja takistab edasiminekut. Selgemad kriteeriumid, nagu näiteks määratletud kattuvuse lävi treeningandmetega, võimaldaksid ettevõtetel teha uuendusi sotsiaalselt vastuvõetavates õigluse piirides.
- Safe harbor’i (turvalise sadama) sätted: oleks kasulik kehtestada reeglid, mis sisu loomisel järgimise korral tagaksid loodud meedia terviklikkuse. See looks selguse nii kasutajatele kui ka AI-ettevõtetele.
Kuigi AI võimaliku kahju piiramine on väga oluline, tuleks sama palju vaeva näha AI eeliste kiirendamiseks. Selge autoriõiguse alane seadusandlus on selles suunas oluline samm, kuid vajame ka regulatsioone, mis näitavad selgesõnaliselt, mis on lubatud.
Hiljutised arengud
Hiljutised kohtuasjad rõhutavad olukorra kiireloomulisust. Mitmed AI-ettevõtted, sealhulgas Alphabet, Meta ja OpenAI, on sattunud autoriõiguste omajate hagide alla, kes väidavad, et nende teoseid kasutati ilma nõusolekuta AI-mudelite treenimiseks. Need kohtuasjad seavad kahtluse alla AI-kogukonnas pikalt levinud arusaama, et olemasolev autoriõiguse õigusregulatsioon võimaldab treenida masinõppe mudeleid.
Vastusena sellele on OpenAI sõlminud erinevate osapooltega kokkuleppeid nende kvaliteetsete treeningandmete kasutamiseks. Pretsedenditus kokkuleppes on OpenAI nõustunud maksma Associated Pressile uudisteartiklite eest, mis pärinevad aastast 1985, et oma algoritme treenida. Vastutasuks saab Associated Press litsentsitasusid ja juurdepääsu OpenAI tehnoloogiale.
Ka USA seadusandjad tegelevad selle küsimusega. Senati intellektuaalomandi allkomitee on korraldanud kuulamisi AI mõju kohta autoriõigusele ning kohtunud Adobe ja Stability AI esindajatega, samuti kunstniku, õigusteaduse professori ja Universal Music Groupi advokaadiga.
Kokkuvõte
Need sündmused rõhutavad, et olemasolev autoriõiguse seadusandlus on vananenud ja vajab reformimist. AI kasvav võime toota loomingulisi teoseid, mis sageli jäljendavad teatud kunstnike ja kirjanike stiili, on juhtinud tähelepanu aususe vajadusele. Juurdepääs suurtele andmehulkadele, mis on sageli kogutud avatud interneti kaudu, on hoogustanud hiljutist edu masinõppes. Igasugune piirang sellele juurdepääsule võib edasiminekut aeglustada või muuta praeguse teadustöö majanduslikke aspekte radikaalselt, süvendades praeguseid puudujääke ja ebavõrdsust.
On aeg selguse saamiseks autoriõiguse ja generatiivse AI osas. Seadusandjad, ettevõtjad, teadlased, kunstnikud ja kodanikud peavad tegema koostööd, et koostada uusi seadusi ja tagada õiglane juurdepääs teabele, jätkates samal ajal jõupingutusi autoriõiguse kaitsmiseks.
