Varjupaigamenetlus Hollandis | Hodak Legal B.V.

Pagulasseisund Euroopa Liidus ja Madalmaades pakub kaitset isikutele, keda nende päritoluriigis taga kiusatakse või kes seisavad silmitsi tõsiste ohtudega. Käesolev artikkel käsitleb lühidalt selle menetluse põhijooni Madalmaades ning samme, mida taotleja peab läbima, et saada nimetatud pagulasseisund.

EL-i varjupaigasüsteemi aluseks on 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon ja sellele lisatud 1967. aasta protokoll. Need dokumendid sätestavad pagulase määratluse, kehtestavad tagasisaatmise (non-refoulement) keelu põhimõtte ning moodustavad alusgarantiid, mis on seejärel üle võetud EL-i õigusaktidesse.

Teiseks oluliseks allikaks on Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis sätestab artiklis 18 sõnaselgelt õiguse varjupaigale ning artikkel 19 keelab kollektiivse väljasaatmise ja deporteerimise juhul, kui on oht elule või vabadusele.

Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud õigusaktide kompleks, mis moodustab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (GEAS), sealhulgas: direktiiv 2011/95/EL rahvusvahelise kaitse tunnustamise ja sisu kohta, direktiiv 2013/32/EL varjupaigamenetluste kohta staatuse andmiseks ja äravõtmiseks ning direktiiv 2013/33/EL nõuete kohta rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute vastuvõtutingimustele. Need direktiivid on rakendatud Hollandi siseriiklikku õigusesse, sealhulgas Vreemdelingenwet 2000 ja sellega seotud alamaastme õigusaktid, mis reguleerivad varjupaigaprotsessi.

Pagulasseisundi saamise menetlused Hollandis

Hollandis reguleerivad varjupaigamenetlusi riiklikud õigusaktid, mis on kooskõlas EL-i direktiividega. Peamine asutus, mis vastutab varjupaigataotluste menetlemise eest, on Immigratie- en Naturalisatiedienst (IND) (sisserände- ja naturalisatsiooniamet).

Üldine varjupaigamenetlus (AA)

Üldine varjupaigamenetlus (AA) on standardmenetlus ning kestab tavaliselt 6 päeva. Mõnel juhul võib seda pikendada kuni 9 päevani (AA+). Selle menetluse käigus peab taotleja intervjuud, kus arutatakse tema isikuandmeid, reisimarsruuti ja varjupaigataotluse esitamise põhjuseid.

Pikendatud varjupaigamenetlus (VA)

Kui taotlust ei ole võimalik üldise menetluse raames lahendada, suunatakse see pikendatud menetlusse, mis võib kesta mitu kuud või kauem. Taotleja võidakse suunata teise vastuvõtuorganisatsiooni ja ta ei ole kohustatud iga päev IND-i kontorit külastama. Üleminek VA-menetlusse toimub järgmistel juhtudel:

Taotleja on alla 12-aastane ja on saabunud ilma vanemateta.
Taotleja on haige ja vajab ravi enne, kui ta saab esitada avalduse oma põgenemise põhjuste kohta.
IND vajab otsuse tegemiseks lisaaega, näiteks täiendavate uuringute jaoks.
Tõlki ei ole saadaval.
Tegemist on perekonnaga, kes läbib samuti VA menetluse.
IND-is on ajutiselt puudus kogenud töötajatest.

Korduv varjupaigataotlus (HASA)

Isikud, kelle varjupaigataotlus on varem tagasi lükatud, võivad esitada korduva varjupaigataotluse (HASA), kui on ilmnenud uusi asjaolusid või tõendeid, mida varem ei ole arvesse võetud.

Dublini menetlus

Dublini menetlust kohaldatakse juhul, kui muu EL-i liikmesriik, EMP riik või Šveits loetakse varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutavaks. See põhineb määruse (EL) nr 604/2013 (Dublin III) sätetel, millega kehtestatakse vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriumid.

Menetlus algatatakse järgmistel juhtudel:

Taotleja on varem juba esitanud varjupaigataotluse mõnes teises EL/EMP riigis või Šveitsis.
Esmakordne sisenemine Euroopasse toimus teise riigi kaudu, näiteks ebaseaduslikult.
Teine riik on väljastanud taotlejale Schengeni viisa või elamisloa.

Menetluse omadused:

Menetlus on lühiajaline.
Taotleja majutatakse COA (Centraal Orgaan opvang asielzoekers – varjupaigataotlejate vastuvõtu keskorgan) vastuvõtukeskusesse.
Toimub üks vestlus Immigratie- en Naturalisatiedienstiga (IND). Selle käigus tehakse kindlaks isikuandmed, kodakondsus ja reisimarsruut. Varjupaiga taotlemise põhjuseid (näiteks tagakiusamist) selle vestluse käigus ei arutata. Taotleja võib siiski selgitada, miks ta leiab, et Holland peaks tema juhtumit menetlema, ja avaldada arvamust oma juhtumi üleandmise kohta teisele riigile.
Pärast üleandmise kinnitamist toimetatakse taotleja üle vastutavasse riiki.
Kui IND lükkab taotluse tagasi, on taotlejal õigus esitada kaebus Madalmaade kohtusse ning ta säilitab sageli õiguse viibida vastuvõtukeskuses kaebuse menetlemise ajal.
Kui menetluse käigus selgub, et Madalmaad vastutavad siiski asja menetlemise eest, antakse taotlus üle üldisesse varjupaigamenetlusse (Algemene Asielprocedure – AA/AA+).

Lihtsustatud menetlus

Seda menetlust kohaldatakse juhtudel, kui:

Taotleja on pärit riigist, mida peetakse turvaliseks.
Taotleja on EL-i kodanik.
Taotlejal on juba kaitse mõnes teises EL-i/EMP liikmesriigis või Šveitsis.

Turvalistest päritoluriikidest pärit taotlejad või EL-i kodanikud võivad läbida lihtsustatud menetluse, mis on tavamenetlusest kiirem. Turvaliste riikide nimekirja koostab ja ajakohastab regulaarselt Madalmaade valitsus.

Menetlus viiakse läbi kiirendatult. Taotleja majutatakse vastuvõtukeskusesse ja ootab kutset ühekordsele vestlusele Immigratsiooni- ja naturalisatsiooniteenistusega (IND). Selle vestluse käigus kontrollitakse tema isikuandmeid, kodakondsust, reisirada ja taotluse põhjuseid. Kui isikul on juba pagulase staatus või muu kaitse vorm mõnes teises EL-i riigis, ei keskenduta niivõrd päritoluriigi asjaoludele, vaid selgitusele, miks ta lahkus riigist, kus talle kaitset anti.

Pärast vestlust teeb IND otsuse, tavaliselt mõne päeva jooksul. Kui aga on vaja täiendavat uurimist, antakse asi üle pikemasse menetlusse — kas üldisesse (AA/AA+) või pikendatud menetlusse. See võib juhtuda näiteks siis, kui tekivad kahtlused esitatud andmete ehtsuses või kui on vaja selgitada täiendavaid asjaolusid.

Negatiivse otsuse korral on taotlejal õigus esitada kohtule kaebus. Kohtumenetluse ajal viibib ta üldjuhul Madalmaades ning säilitab õiguse vastuvõtule ja õigusabile. Kui aga kohus toetab IND-i otsust, peab isik viivitamatult riigi territooriumilt lahkuma, kaotab õiguse viibida vastuvõtukeskuses ning talle kehtestatakse tavaliselt Schengeni alale sissesõidukeeld. Ta võidakse toimetada spetsiaalsesse asutusse tagasisaatmise ettevalmistamiseks või mõnel juhul paigutada haldusaresti kuni väljasaatmiseni.

Piirimenetlus (GP)

Isikud, kes taotlevad varjupaika vahetult piiril (nt lennujaamas), võidakse suunata piirimenetlusse (Grensprocedure – GP). See menetlus võib kesta kuni 28 päeva, mille jooksul taotleja viibib Schipholi lennujaama lähedal asuvas spetsiaalses kinnipidamiskeskuses.

Menetlus algab vestlusega IND-is, mis on sarnane üldise menetluse (AA/AA+) raames toimuva vestlusega. Kui aga IND peab taotlust põhjendamatuks või leiab, et seda tuleks käsitleda lihtsustatud menetluse kaudu (näiteks kui isik on pärit turvalisest riigist või tal on staatus teises riigis), võib protsess kulgeda kiirendatult. Piirimenetluse maksimaalne kestus on 28 päeva.

Menetlus võib lõppeda mitmel viisil. Kui IND teeb positiivse otsuse, saab taotleja loa riiki siseneda ja ta viiakse üle avatud vastuvõtukohta, kus ta ootab munitsipaaleluruumi eraldamist. Kui IND leiab, et otsuse tegemiseks on vaja rohkem aega või asjaolud nõuavad täiendavat uurimist, antakse asi üle pikendatud menetlusse ja taotleja viiakse üle tavapärasesse vastuvõtukeskusesse. Samuti on võimalik, et menetlus lõpetatakse asja üleandmisega üldisesse menetlusse, mis toob kaasa üleviimise kinnisest asutusest avatud asutusse.

Kui aga IND teeb negatiivse otsuse, on taotlejal õigus esitada apellatsioonkaebus Madalmaade kohtule. Kuni kohtuliku menetluse lõpuni viibib ta kinnises keskuses. Juhul kui kohus toetab IND-i otsust, ei lubata isikut riigi territooriumile, talle määratakse sisenemiskeeld Schengeni alale ning ta viiakse asutusse, kus ta ootab väljasaatmist. Kui aga kohus jõuab järeldusele, et IND on taotluse põhjendamatult tagasi lükanud, saab taotleja õiguse siseneda riigi territooriumile ning jätkab menetlust pikendatud menetluses avatud asutuses.

Madalmaade piirimenetlus on seega esialgse kontrolli vorm, mis võimaldab ametivõimudel filtreerida põhjendamatud taotlused enne juurdepääsu andmist territooriumile. Hoolimata kiirendatud ja suletud menetlusest kaasnevad menetlusega õiguslikud tagatised, sealhulgas õigus kaitsele, tõlgile ja apellatsioonile.

Saatjata alaealiste välismaalaste menetlus (AMV)

Saatjata alaealised läbivad spetsiaalse menetluse (amv), mille käigus võetakse arvesse nende vanust ja haavatavust. Nad saavad eestkostja sihtasutusest Nidos, samuti spetsiaalsed vastuvõtu- ja toetustingimused.

Menetlus kehtib alla 18-aastaste isikute suhtes, kes on saabunud Madalmaadesse ilma vanemate või eestkostjateta.

Peamised sammud:

Pärast taotluse esitamist pakutakse toibumisperioodi, mille jooksul taotleja saab tuge organisatsioonilt VluchtelingenWerk Nederland (VWN) ja advokaadilt.
Seejärel läbib alaealine tavapärase menetluse (AA/AA+), kuid võttes arvesse tema vanust ja haavatavat positsiooni.
Määratakse Nidos-e organisatsiooni eestkostja, kes aitab eluaseme, hariduse, arstiabi ja õigussüsteemis orienteerumisega.
Kui puuduvad dokumentaalsed tõendid vanuse kohta, võib IND määrata vanuse määramise uuringu (näiteks luude röntgenuuring).
Varjupaigataotluse tagasilükkamise korral uuritakse, kas päritoluriigis on olemas turvaline ja sobiv vastuvõtuvõimalus.
Kui selgub, et tagasipöördumine ei ole sobiva vastuvõtu puudumise tõttu võimalik, võib taotleja taotleda humanitaarsetel põhjustel elamisluba (buitenschuldvergunning), tingimusel et ta on ametivõimudega koostööd teinud.

Alaline elamisluba varjupaiga alusel

Pärast 5-aastast katkematut elamist Madalmaades ajutise asüüli alusel väljastatud elamisloaga võivad isikud taotleda alalist elamisluba. Nõuded hõlmavad järgmist: